Iga kahe aasta järel korraldab statistikaamet „Ettevõtete innovatsiooniuuringut“, millega mõõdetakse, kui uuenduslikud on Eesti ettevõtted. Positiivse uudisena on Eesti ettevõtete innovaatilisus viimastel aastatel püsinud suhteliselt suur. Blogiloos vaatleme, milles seisneb Eesti ettevõtete innovatsioon ja millised valdkonnad on kõige uuendusmeelsemad.

Statistikaameti andmetel vähenes 2022. aasta esimeses kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes import Valgevenest ja eksport Venemaale, kuid suurenes nii import Venemaalt, eksport Valgevenesse kui ühtlasi kogu kaubavahetus Ukrainaga. Trende kaubavahetuses nende kolme riigiga selgitab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ega 2025. aasta suur pidugi enam mägede taga ole. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock heitis pilgu sellele, mida näitab statistika Eesti koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate kohta.

Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. Sel aastal on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine (#InvestInOurPlanet). Maa päev on läbi aastate keskendunud paljuski just igaühe teadlikkuse tõstmisele. Seekordsel tähtpäeval rõhutatakse, et teadlikkusest üksi on vähe ja tegelikud muudatused eeldavad investeeringuid. Keskkonnainvesteeringuid analüüsis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Tänapäeval jäävad igast meie liigutusest maha andmed. Kell käe peal näitab, kuidas öösel magasid või palju päeva jooksul liikusid. Telefon taskus salvestab, kus päeva jooksul viibid ning samamoodi saad salvestada, mida päeva jooksul sööd ja siis seda analüüsida. Sarnaselt kirjutatakse iga kord andmetena üles ka see, kui riigiga ühendust võtad.

Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.

23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.

Täna, 22. märtsil on ülemaailmne veepäev, mille tähistamisega väärtustatakse vett ja teadvustatakse, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav. Üleilmse veepäeva traditsioon sai alguse juba 1993. aastal ja sellest ajast alates on see iga-aastane tähtpäev. Sellest, kas veega seotud probleemid on aktuaalsed ka Eestis, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.

Pidurdamatud kinnisvarahinnad, maagilised pulmakuupäevad, menukamad laste nimed ja sünnitajate arv tuleviku Eestis – need on märksõnad, mis lõid möödunud talvel Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid.

Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal. Piima kokkuostuhinna muutust kirjeldab statistikaameti analüütik Anton Kardakov.