Blogi

Kuidas on muutunud minu elukoha rahvastik? Analüüs ja kaart rahvastiku sündmustest kahe rahvaloenduse vahel

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.
Loe edasi 28. november 2022
Blogi

Kuidas on muutunud minu elukoha rahvastik? Analüüs ja kaart rahvastiku sündmustest kahe rahvaloenduse vahel

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.
Loe edasi 28. november 2022
Blogi

Rahvaloendus. 2% Eesti elanikest räägib kahte emakeelt

Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.
Loe edasi 22. november 2022
Blogi

Kuidas kuu, nõnda nimi?

Käes on Eesti rahvakalendrist tuntud mardipäev ja lähenemas kadripäev. Suveharjal tähistab kogu Eesti rahvas üksmeelselt jaanipäeva. Vähem tuntud on mihklipäev, tõnisepäev ja jüripäev. Uurisime, kuidas on rahvakalendri tähtpäevad mõjutanud nimevalikuid.
Loe edasi 10. november 2022
Blogi

Kuidas on meie elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud?

Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.
Loe edasi 19. oktoober 2022
Blogi

Millega köetakse Eesti kodusid?

Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.
Loe edasi 11. oktoober 2022
Blogi

Kuhu kaovad noored õpetajad?

Uus kooliaasta on praeguseks juba üle kuu aja kestnud ja nii õpilastel kui õpetajatel on olnud aega koolieluga harjuda. Neile, kes käivad kooliteed juba mitmendat aastat, on kohanemine ilmselt olnud lihtsam. Esimese klassi lastele ja alustavatele õpetajatele aga on kõik uus ja põnev, kohati ehk veidi hirmuski. Koos õppeaasta algusega kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest. Neist viimasele küsimusele – kuidas püsivad õpetajad just õpetajatööl ning millistele ametikohtadele edasi liigutakse – otsiski statistikaamet sel kevadel ja suvel vastuseid Heateo Haridusfondi tellimusel.
Loe edasi 4. oktoober 2022
Blogi

Venemaale kehtestatud sanktsioonid vähendasid Eesti sadamate kaubamahtu

Eesti sadamate kaubamahud olid tänavu teises kvartalis 4% väiksemad kui esimeses kvartalis, aastaga on kaubamahud langenud 17%. Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sh lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9%. Reisijate ja kauba vedu Eesti sadamates vaatles analüütik Anu Ainsaar.
Loe edasi 28. september 2022
Blogi

Üksi elav inimene on pensioniealise naise nägu

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Loe edasi 13. september 2022