Uudis
Uudis
„Ütlen inimestele alati, et ma ei küsi ühtegi PIN-koodi." Statistikaameti küsitlejad räägivad oma töö köögipoolest
„Ükskõik, kuidas inimene vastab – austus tema vastu peab jääma,“ räägivad statistikaameti küsitlejad Pille Kaljurand, Merike Tsilke ja Hille Maripuu, kes teevad pea iga päev kõnesid paljudele Eesti inimestele. Nad tunnistavad, et üha sagedamini ei võta inimesed küsitlejate kõnesid vastugi, aga need, kes võtavad – neilt saab palju tagasi ka.
Uudis
Esimeses kvartalis kasvas enim bussisõitjate arv linnaliinidel
Statistikaameti andmetel kasutas 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete transporditeenust 49,9 miljonit sõitjat, mis on 2% vähem kui mullu samal ajal. Busse kasutas 41,6 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasutati busse 4% rohkem, reisironge aga sama palju. Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6%.
Uudis
Turunduse praktikant: vabadus ja vastutus on kõige olulisemad
Praktikale minnes ei osanud ma arvata, et see kujuneb nii mitmekülgseks kogemuseks. Ootasin klassikalist töövarjutamist, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud – meile anti vastutust ja vabadust oma ideid päriselt ellu viia.
Uudis
Mida näitab värske abielude ja lahutuste statistika?
Statistikaameti andmetest selgub, et mullu sõlmiti Eestis kokku 6361 abielu, mida on 2% võrra vähem kui 2023. aastal. 2024. aastal lahutati 2 893 abielu, mida on 9,2% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine 2024. aastal lahutatud abielu kestis 11 aastat. Milliseid põnevaid fakte abielude ja lahutuste statistikast veel selgub?
Uudis
Imelist jõuluaega ja head uut andmeaastat!
Hea statistikasõber!
Aitäh, et oled püsinud sel aastal koos meiega statistikalainel.
Imelist jõuluaega ja head uut andmeaastat!
Blogi
Urmet Lee Statistikaameti aastalõpuintervjuus: „Oleme ühiskonna pulsikell.“
Lõppevat andmeaastat jäävad iseloomustama üha süngemaks kiskuvad majandusnäitajad ning tehisintellekti jõuline pealetung. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitab, mis on andmete tuumväärtus ning kuhu statistika tegemine liigub.
Uudis
Harjumaa domineerimine Eesti majanduses väheneb
Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.
Blogi
Top 12: lõppeva aasta kõige-kõigemad statistikablogid
Võtame aasta kokku ja meenutame, mida huvitavat, üllatavat ja kasulikku saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta. Toome sinuni 12 kõige menukamat statistikablogi, mis sel aastal statistikahuviliste seas enim tähelepanu pälvisid.
Blogi
18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.
Blogi
Raketina säravasse andmekosmosesse
Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.
Uudis
Tööturu kiirstatistika novembris: koondamiste arv on tõusuteel
Novembri tööturu kiirstatistikast võib näha, et uusi töösuhteid registreeriti vähem kui kahe varasema aasta novembris. Samas jääb eelmistele aastatele alla ka lõpetatud töösuhete arv.
Uudis
Teenuste ekspordi kasv aeglustus kolmandas kvartalis
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2023. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 1% ja import 3%. Teenuseid müüdi 2,8 miljardi eest ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 557 miljonit eurot.
Uudis
Oktoobris vähenes Eesti eksport kõige rohkem Lätti, Hollandisse ja USAsse
Statistikaameti andmetel eksporditi oktoobris kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk oktoobris oli 307 miljonit eurot, mis on 24 miljonit rohkem kui aasta varem.
Blogi
Kuidas hinnata tööturul toimuvat?
Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.
Uudis
Oktoobris langes majutusettevõtetes peatunud turistide arv
Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta oktoobris majutusettevõtetes üle 251 000 turisti, mis on 7% võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 8% vähem kui käesoleva aasta septembris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui siseturiste.
Uudis
Tarbijahinnaindeks jäi novembris oktoobriga samale tasemele
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks novembris võrreldes oktoobriga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 4,0%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,6% ja teenused 6,5% kallimad.