Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde
Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu “Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon. Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.
„Ütlen inimestele alati, et ma ei küsi ühtegi PIN-koodi." Statistikaameti küsitlejad räägivad oma töö köögipoolest
„Ükskõik, kuidas inimene vastab – austus tema vastu peab jääma,“ räägivad statistikaameti küsitlejad Pille Kaljurand, Merike Tsilke ja Hille Maripuu, kes teevad pea iga päev kõnesid paljudele Eesti inimestele. Nad tunnistavad, et üha sagedamini ei võta inimesed küsitlejate kõnesid vastugi, aga need, kes võtavad – neilt saab palju tagasi ka.
Esimeses kvartalis kasvas enim bussisõitjate arv linnaliinidel
Statistikaameti andmetel kasutas 2025. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete transporditeenust 49,9 miljonit sõitjat, mis on 2% vähem kui mullu samal ajal. Busse kasutas 41,6 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kasutati busse 4% rohkem, reisironge aga sama palju. Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6%.
Turunduse praktikant: vabadus ja vastutus on kõige olulisemad
Praktikale minnes ei osanud ma arvata, et see kujuneb nii mitmekülgseks kogemuseks. Ootasin klassikalist töövarjutamist, kuid tegelikkus oli hoopis midagi muud – meile anti vastutust ja vabadust oma ideid päriselt ellu viia.
Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal rekordiline
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.
Eesti elu arvudes: põnevaid ja üllatavaid avastusi eestlastest
Statistikatähed 2024: aasta parimad andmeblogid on teie ees
Majutusettevõtetes peatus oktoobris mullusest pea kümnendiku võrra enam turiste
Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta oktoobris majutusettevõtetes 275 000 turisti, mida on 9% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% ja siseturiste 4% mullusest rohkem.
Uuring: Eesti täiskasvanute oskused on rahvusvahelises võrdluses väga head just nooremates vanusegruppides
Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitab, et Eesti inimeste oskused on väga head ja võrreldes eelmise uuringuga on väga heade oskustega täiskasvanute osakaal kasvanud. Samal ajal on suurenenud sotsiaal-majanduslikud lõhed ja madala oskustasemega täiskasvanute osa. Kõigi mõõdetud oskuste puhul paigutub Eesti Soome, Jaapani, Rootsi, Norra ja Hollandi järel kuuendale kohale.
Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 8%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,2 miljardi ning imporditi 2,4 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 751 miljonit eurot, mis on 180 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem.
Oktoobris väliskaubandus kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport suurenes 17%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi euro ja imporditi ligi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 303 miljonit eurot.
Toidukaupade hinnad novembris tõusid, kütuse ja elektri hinnad langesid
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ning tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 3,7%. Mulluse novembriga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 5,6% kallimad.
Vabu ametikohti oli viiendiku võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9905 vaba ametikohta, mida on 18% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus kolmandas kvartalis ametist 5819 inimest.
Oktoobris kasvas töötleva tööstuse toodangu maht 0,8%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta oktoobris püsivhindades sama palju kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 0,8%, kuid kahanes mäetööstuses 2,8% ja energeetikas 7,4%.
Majandus langes kolmandas kvartalis 0,7%
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP lõppenud kvartalis 10 miljardit eurot.