Eesti alustab koostööd Euroopa Liidu ja Rootsiga Ukraina statistikasüsteemi reformide käivitamiseks
Lastega perede argipäev: rohkem kokkuhoidu, kuid mitte laste arvelt
1. juunil tähistatakse Eestis rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on muu hulgas pöörata tähelepanu laste heaolule ja arenguvõimalustele. Viimase, 2020. aastal läbi viidud üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu andmetel sõltuvad lastega perede tarbimisvalikud Eestis suuresti pere suurusest ja võimalustest.
Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed
Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Majutusplatvormide kaudu registreeriti mullu enim ööbimisi Tallinnas, Tartus ja Pärnus
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal lühiajalisel üüriturul Eesti elanike ööbimisi rohkem kui ühelgi varasemal aastal ehk 619 100, välisriikidest saabunud külastajate ööbimisi oli ligi 1 294 700. Eesti elanike ööbimisi oli aastataguse ajaga võrreldes 6% ja väliskülastajate ööbimisi 9% rohkem.
Augustis kasvas välisturistide arv (parandatud 11.10.2024)
Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta augustis majutusettevõtetes 455 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturistide arv suurenes, siseturistide arv aga vähenes.
Septembris kallinesid toidukaupadest enim mahlad ja siirupid
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 0,3% ning tõusis võrreldes mulluse septembriga 3%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 5,5% kallimad.
Tööstustoodangu maht vähenes augustis oluliselt puidutöötlemises
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta augustis püsivhindades 6% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,9%, kuid kahanes energeetikas 5,6% ja töötlevas tööstuses 6,4%.
Statistikaameti andmekool #13: kuidas tõstab veebikammimine statistika kvaliteeti?
Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.
Milliseid nutividinaid Eesti inimesed oma kodudes kasutavad?
Statistikaameti andmetel on viimase nelja aasta jooksul erinevate nutiseadmete kasutamine märgatavalt tõusnud. Kui nutitelereid kasutatakse varasemast 30% enam, siis nutikellade kasutus on tõusnud lausa 60%. Järjest populaarsemad on kodudes ka internetiga ühendatud kodumasinad ja häälkäsklusele kuuletuvad virtuaalsed abilised.
Tutvu statistikaameti 2025. aasta avaldamiste kalendriga!
30. septembrist on Statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka uudiste avaldamise kohta.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht on kaks aastat järjest vähenenud
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta augustis 889 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 4%.
Valmis Eesti valitsemissektori 2024. aasta rahanduse revisjon (parandatud 22.10.2024)
Statistikaamet avaldas 23. septembril valitsemissektori rahanduse revideeritud näitajad. Ümberarvestuse käigus uuendati aastate 1995–2023 aegrida. Sel korral toimus aegridade suurrevisjon, mis tähendab, et lisaks tavapärasele viimase nelja aasta andmete uuendamisele tehti metoodilisi täiendusi terve aegrea ulatuses.
12% töötajatest on korraga rohkem kui üks töökoht
Rohkem kui üks töökoht on kõige sagedamini meditsiinivaldkonna töötajatel: kiirabitehnikutel ja arstidel ning ka näiteks psühholoogidel, logopeedidel ja füsioterapeutidel. Eriarstide ja kiirabitehnikute seas töötab mitmel kohal ligi 60% inimestest.