Uudis
Blogi
Aasta puu, loom või lind – kellenimelisi on Eestis enim?
Igal aastal antakse Eestis välja arvukalt aastaga seotud tiitleid. Olgu selleks siis aasta loom, lind, seen, muld või putukas. Kuidas on aga looma- ja linnuriigi esindajate või erinevate puude nimed kasutusel Eesti perekonnanimedes?
Uudis
Lühiajalise üürituru ööbimiste arv Eestis järjest kasvab
Statistikaameti andmetel kasvas lühiajaliste ööbimiste arv Eestis 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga 8% võrra. Eelmisel aastal broneeriti Euroopa Liidus (EL) Airbnb, Bookingu ja Expedia kaudu kokku 951,6 miljonit lühiajalist külalisööbimist ja ööbimiste arv suurenes aastaga 11%.
Uudis
Eesti ema arvudes: 69% naistest on emad
Pühapäeval, 10. mail tähistatakse emadepäeva. Aga milline on Eesti ema läbi statistiku pilgu? Vaatasime andmetele otsa!
Uudis
Statistikaamet alustas tarbijate ja ettevõtete majandusliku kindlustunde uuringutega: iga vastus on oluline
Täna, 4. mail alustab statistikaamet konjunktuuribaromeetrite uuringuid, mis aitavad hinnata, kui kindlalt tunnevad Eesti elanikud end finantsotsuste tegemisel ja millisena näevad ettevõtted oma äritegevuse tulevikku.
Uudis
Tervise tõttu töötamise lõpetanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i kõrgeim
Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.
Uudis
Kui suur osa Eesti tööjõust on kasutamata?
Statistikaameti andmetel moodustasid 2023. aastal töötud 59% kogu alakasutatud tööjõust, samas kui 30,7% kasutamata tööjõust moodustasid mitteaktiivsed tööotsijad. Vaeghõivatud moodustavad läbi aastate ligikaudu kümnendiku kogu alakasutatud tööjõust.
Blogi
Müüja, malevlane, marjakorjaja – kellena töötavad Eesti noored?
Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.
Uudis
Tööaeg on muutunud paindlikumaks ja tööga rahulolu on kasvanud
Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.
Blogi
Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Uudis
Kaugtöö võimalused ja arengud Eestis
Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.
Uudis
Uudis
Tööhõive määr oli 2017. aastal rekordkõrge
Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.