Uudis

Mida näitab värske abielude ja lahutuste statistika?

Statistikaameti andmetest selgub, et mullu sõlmiti Eestis kokku 6361 abielu, mida on 2% võrra vähem kui 2023. aastal. 2024. aastal lahutati 2 893 abielu, mida on 9,2% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine 2024. aastal lahutatud abielu kestis 11 aastat. Milliseid põnevaid fakte abielude ja lahutuste statistikast veel selgub?

Loe edasi 13. juuni 2025
Uudis

eSTAT asendub uue iseteeninduskeskkonnaga

Alates 12. juunist saab statistikaametile andmeid esitada uues iseteeninduskeskkonnas aadressil uuringud.stat.ee. Et andmete esitamine oleks võimalikult käepärane ja mugav, viiakse keskkonnas uude vormi ka kõik küsimustikud. Praegu on uuendatud vaid osa küsimustikest, kuid eesmärk on ajakohastada kõik ettevõtete küsimustikud 2026. aasta lõpuks. 

Loe edasi 12. juuni 2025
Uudis

Üliõpilane, kandideeri noore statistiku preemiale!

Statistikaamet annab juba 15. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Sellega tunnustatakse üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit.

Loe edasi 3. juuni 2025
Uudis

Kui suur osa Eesti tööjõust on kasutamata?

Statistikaameti andmetel moodustasid 2023. aastal töötud 59% kogu alakasutatud tööjõust, samas kui 30,7% kasutamata tööjõust moodustasid mitteaktiivsed tööotsijad. Vaeghõivatud moodustavad läbi aastate ligikaudu kümnendiku kogu alakasutatud tööjõust.

Loe edasi 13. november 2024
Blogi

Müüja, malevlane, marjakorjaja – kellena töötavad Eesti noored?

Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.
Loe edasi 14. juuni 2023
Blogi

Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Loe edasi 24. august 2021
Uudis

Kaugtöö võimalused ja arengud Eestis

Kaugtööd tegevate hõivatute hulk Eestis on jõudsalt kasvanud, seda eriti viimastel aastatel. 2019. aastal tegi kaugtööd 123 300 hõivatut ehk peaaegu kolm korda rohkem, kui kümme aastat tagasi. Viimase viie aastaga on kaugtöö tegijate arv kasvanud üle kahe korra. Kuidas on kaugtöö osatähtsus ajas muutunud, kirjutasid kodukontoris kaugtööl olles statistikaameti juhtivanalüütikud Kaja Sõstra ja Eveli Voolens.
Loe edasi 16. oktoober 2020
Uudis

Tööhõive määr oli 2017. aastal rekordkõrge

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.
Loe edasi 7. juuni 2018