SKP kiirhinnang: majandus tõusis teises kvartalis 0,5%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal näitas Eesti majandus 2025. aasta teises kvartalis mõningast paranemist. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,5%.
Urmet Lee: kas riiklikku statistikat saab usaldada?
Riikliku statistika ebatäpsuse hind võib ühiskonna jaoks küündida miljonitesse eurodesse. Täpne statistika vajab parimaid võimalikke andmeallikaid, mille kasutamine omakorda nõuab pidevat panustamist metoodika ja IT-arendusse.
Mullu läbis Tallinna lennujaama rekordarv lennureisijaid
Statistikaameti andmetel läbis 2024. aastal Tallinna lennujaama läbi aegade suurim arv ehk ligi 3,5 miljonit reisijat, mis on 18% rohkem kui aasta varem. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel on viimastel aastatel püsinud ühtlasel tasemel.
Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikat
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2024. aastal 6,1%
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 6,1%. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis indeks võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 3,6%, võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga aga langes 0,7%.
Kus on Eesti kõige aktiivsemad lugejad? Statistikaameti uus kaardirakendus aitab vastata!
Kas kõige kõrgem keskmine pension on ikka Harjumaal? Kus on elanikel tervena elada jäänud aastaid kõige rohkem? Milline on Saaremaa prognoositav rahvaarv 2050. aastani? Aga kus laenutavad inimesed enim raamatuid? Muu hulgas sellistele küsimustele aitab vastata statistikaameti ning maa- ja ruumiameti koostöös loodud uus kaardirakendus.
Anna oma panus ja saa teada, kuidas Eesti inimesed elavad!
Sel nädalal algas Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuring SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.
Kas minu ettevõttes on palgalõhe?
Sooline palgalõhe võib ettevõttes kujuneda ka nii, et tööandja seda ei märka ja pole sellest teadlik. Kas teate, kas ja miks on palgad teie ettevõttes naistel ja meestel erinevad? Kas palgalõhe teie ettevõttes on selgitatav ja õigustatud? Statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegel aitab just sellistele küsimustele tööandjate tähelepanu juhtida.
Kuidas arvutatakse Eestis töötuse näitajaid?
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
HTMi kogemus: andmed peavad toetama asutuse põhitegevust
Korrastatud andmed aitavad muuta organisatsiooni töö kiiremaks, tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Ainuüksi andmekirjelduste loomisest ja andmehalduse raamistiku koostamisest selleks aga ei piisa. Organisatsioon peab ennekõike suutma vastata küsimusele, kuidas andmete haldamine toetab selle põhitegevust ja peamisi eesmärke. Nii kirjeldab oma kogemust haridus- ja teadusministeeriumi andmehalduse juht Katre Seema.
205 000 turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis jaanuaris 6%
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta jaanuaris majutusettevõtetes 205 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% rohkem ja siseturiste 1% vähem.
Vabu ametikohti oli 2024. aasta viimases kvartalis 9071
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9071 vaba ametikohta, mida on 1,4% võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus sel perioodil ametist 6705 inimest.
Tarbijahinnaindeks kasvas veebruaris 1,4% (parandatud 7.03.2025)
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aasta veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,4% ning 2024. aasta veebruariga võrreldes 5,3%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 10,6% kallimad.
Keskmine palk tõusis mullu 8,1%
Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil.
Teenuste eksport kasvas 2024. aastal 7% ja import 5%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aastal teenuste eksport 7% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 12,5 miljardi ja imporditi 9,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 2,9 miljardit eurot, mis on 333 miljoni euro võrra suurem kui 2023. aastal.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid veebruaris 1,3%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3%, eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%.