Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga 0,1% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 4,5%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,9% ja teenused 8,8% kallimad.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta aprillis püsivhindades 4% rohkem toodangut kui mullu samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 4,4% ja energeetikas 0,6%, kahanes aga mäetööstuses 2,1%.

Statistikaamet annab juba 15. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Sellega tunnustatakse üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit.

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1%. Eelmise aasta maiga võrreldes tõusis indeks aga 4,6%.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 5% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades enam kui 3 miljardi ja imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 548 miljonit eurot, mis on 98 miljonit vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 9,3 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta aprillis 900 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas müügimaht 6%.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79,5 aastat. Selle näitajaga tegi Eesti Euroopa riikidest viimase kolme aastakümne kõige suurema tõusu. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastad sünnimomendil on 58,7. 

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1% kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil. 

Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.

Statistikaameti värskeimad rahvastikuandmed näitavad, et Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril Lasnamäel elab rohkem inimesi kui Rakvere linnas, Hiiu maakonnas või Alutagusel, Setomaal, Muhu saarel ja Narva-Jõesuus kokku. Kui Eesti tihedaimalt asustatud piirkonnas elab ainuüksi ühel ruutkilomeetril 16 186 inimest, siis hõredaimalt asustatud piirkonnas jaguneb sama suur rahvaarv 2704 ruutkilomeetrile. 

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 3%.