Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jäi tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta jaanuaris võrreldes 2024. aasta detsembriga samale tasemele (muutus 0%).

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aastal kokku 10,4 miljardit eurot. Võrreldes 2023. aastaga vähenes müügimaht 3%.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal jäi majandus 2024. aasta neljandas kvartalis peaaegu samale tasemele. Võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,1%.

Statistikaameti andmetel suurenes teraviljatoodang 2024. aastal võrreldes varasema aastaga 9%, kuid jäi siiski 15% madalamaks kui 2022. aastal. Kaunvilja saadi veerandi võrra rohkem, kartulit aga 12% vähem kui 2023. aastal.

Statistikaameti andmetel osteti 2024. aastal põllumajandustootjatelt kokku 908 600 tonni piima, mis on 6% rohkem kui aasta varem. Tonni piima keskmine kokkuostuhind oli 2023. aastaga võrreldes 1% madalam ehk 431,76 eurot tonni eest. Kokku maksti põllumeestele piima eest üle 392 miljoni euro.

Statistikaamet viib 2025. aastal Eesti elanike abil läbi kaheksa olulist uuringut, mis selgitavad muu hulgas välja, kuidas on muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ning millised tegurid mõjutavad eestimaalaste terviseseisundit. 

21. jaanuaril külastas statistikametit president Alar Karis. Kohtumisel tutvuti ameti tööga ja arutleti võimaluste üle, kuidas leida tasakaal andmete laia kasutamise, nende turvalisuse ja inimeste põhiõiguste kaitse vahel. 

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 1,6%. Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4% ja võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 1,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,4% ja võrreldes 2023. aasta detsembriga 1,1%.

Eestis elab palju eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tulevikutrende arvestades muutub Eesti üha mitmekesisemaks. Aga milline on teistest rahvusest elanike informeeritus Eestis toimuvast? Kui palju suhtlevad omavahel erinevad Eestis elavad rahvused? Muu hulgas sellistele küsimustele vastab kultuuriministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud juhtimislaud Sidus Eesti.  

Uue aasta alguses küsitakse analüütikutelt üha sagedamini tööturu olukorra kohta. Kas ja kui kaua peab tööturg vastu majanduslanguse tingimustes? Ehk on juba näha ka tõusu märke? Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aastal nii töösuhete kui ka töötajate arv. Samal ajal on langus väiksem kui varem. 

Liitnimede populaarsus on järsult kasvanud alates taasiseseisvumisest. Viimase paarikümne aasta jooksul on ligi kuuendik poistest ja ligi viiendik tüdrukutest saanud endale rohkem kui ühe nime. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris rahvastikuregistri nimede andmete põhjal Eesti populaarseimaid liitnimesid ja viimaste aastate liitnimede trende.