Tule tööle
Uudis
Esita andmed statistikaametile...ühe hiireklõpsuga?
Statistikaamet kogub ettevõtetelt ja teistelt asutustelt igal aastal andmeid ligi 100 küsimustikuga. See on märkimisväärne koormus – kas vajalikke andmeid ei saaks lihtsamalt kätte? Statistikaamet töötab selles suunas, et võimalikult suurt osa aruannetest saaks tulevikus – piltlikult öeldes – esitada ühe hiireklõpsuga.
Uudis
Statistika tegemises võetakse kasutusele uus tegevusalade klassifikaator EMTAK 2025
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama järk-järgult 2026. aastast.
9
detsember
Tule tööle
5
detsember
Tule tööle
Uudis
Majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6%
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.
Uudis
Huvi rahvaloendaja töö vastu on erakordselt suur
Aasta lõpus algava Eesti suure rahvaloenduse läbiviijaks on kandideerinud üle 830 tööotsija, enim avaldusi on laekunud küsitleja ja andmetöötleja ametikohtadele ning piirkonniti on tööle soovijatest puudu veel Muhu, Abruka ja Vormsi saarel.
Blogi
Kes otsustasid olla ise oma pensioniraha peremehed?
Paljud eestimaalased kasutasid võimalust vabastada septembris oma pensioniraha. Mõni otsustas sellega kohe oma elukvaliteeti parandada, mõni pani selle tulevikuks rikkust koguma. Kes nad olid? Uurisime, mis ametialadel pensioniraha väljavõtjad tegutsevad.
Uudis
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Uudis
Ehitusmaht ületas pandeemiaeelse taseme
Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 15% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 16%.
Blogi
Tänavune surmade arv ületab juba praegu möödunud aasta oma
Kurvastusega peame tõdema, et kätte on jõudnud hetk, mil tänavune registreeritud surmade arv ületab nii kogu eelmise aasta kui ka viimase kümnendi iga-aastase suremuse piiri. Kui perioodil 2009–2019 suri Eestis keskmiselt 15 450 ja mullu 15 811 inimest aastas, siis 21. novembri seisuga on meie seast lahkunud juba 16 475 inimest.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi kasv pidurdus oktoobris
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2021. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 19,0%.
Uudis
Internetipõhist rahvaloendust eelistab 71 protsenti elanikest
Enamik eestimaalastest on valmis aasta lõpus algaval rahvaloendusel osalema ning nendest 71% eelistab täita rahva ja eluruumide ankeeti internetis, selgub Kantar Emori hiljutisest uuringust.
Blogi
Kas säilitame rohepöörde käigus energiasõltumatuse?
Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?
Uudis
Töötute arv langes kvartaliga 7400 inimese võrra
Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ning töötuse määr 5,7%.
Uudis
Uuring: enamik inimesi on valmis oma registriandmeid uuendama, kuid teinud on seda vähesed
Eesti inimestest 86% on valmis enne aasta lõpus algavat rahvaloendust oma andmed rahvastiku- ja ehitisregistris üle vaatama ning uuendama, viimase aasta jooksul on neid registreid külastanud aga keskeltläbi vaid 16% elanikest, selgub värskest Kantar Emori uuringust.
Blogi
Kuhu uputati pensioniraha?
Septembri alguses tabas arvestatavat osa Eesti elanikest suur õnn – välja maksti teise samba pensioniraha. Kahtlemata said sellest oma jao Tallinna börs ja pikaajalised pensioniinvesteeringute plaanid, kuid märkimisväärne summa kadus ka igapäevasesse majandustegevusse. Praeguseks on oluline osa sellest pensionirahast mineviku mälestus. Jääb vaid üle küsida, kuhu see kõik kadus.