Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal jooksevhindades 40 miljardit eurot. Harjumaa panus SKP-sse oli 25 miljardit eurot, millest omakorda 21 miljardit eurot tuli Tallinnast. Teenindussektori osakaal majanduses oli suurem kui kunagi varem.
Ettevõtlussektor panustab teadus- ja arendustegevusse aina enam
Statistikaameti andmetel suunati Eestis 2024. aastal teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 13% rohkem kui aasta varem. Suurim panustaja oli ettevõtlussektor 472 miljoni euroga.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid novembris 0,5%
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis indeks 4,7%. Tegu on kiirhinnanguga, mis novembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Tarbijahinnaindeks tõusis juulis võrreldes juuniga 0,6%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,6% ning 2024. aasta sama kuuga võrreldes 5,4%. Eelmise aasta juuliga võrreldes olid kaubad 3,9% ja teenused 7,7% kallimad.
Tööstusettevõtete toodangu mahud kasvasid juunis 2,9%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta juunis püsivhindades 2,9% rohkem toodangut kui 2024. aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 5,9%, kahanes energeetikas 8,9% ja mäetööstuses 33,5%.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid juulis 0,6%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6%. Mulluse juuliga võrreldes tõusis indeks 5,6%.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes juunis 5%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta juunis 928 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 5%.
SKP kiirhinnang: majandus tõusis teises kvartalis 0,5%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal näitas Eesti majandus 2025. aasta teises kvartalis mõningast paranemist. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,5%.
Urmet Lee: kas riiklikku statistikat saab usaldada?
Riikliku statistika ebatäpsuse hind võib ühiskonna jaoks küündida miljonitesse eurodesse. Täpne statistika vajab parimaid võimalikke andmeallikaid, mille kasutamine omakorda nõuab pidevat panustamist metoodika ja IT-arendusse.
Mullu läbis Tallinna lennujaama rekordarv lennureisijaid
Statistikaameti andmetel läbis 2024. aastal Tallinna lennujaama läbi aegade suurim arv ehk ligi 3,5 miljonit reisijat, mis on 18% rohkem kui aasta varem. Riigisisene lennuühendus Tallinna ja saarte vahel on viimastel aastatel püsinud ühtlasel tasemel.
Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 1,4%
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,4%. Aasta algusega võrreldes mõjutasid ehitushinnaindeksit teises kvartalis enim taas kerkima hakanud materjalide hinnad.
Juunis langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks 1,5%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,4% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 1,5%.
Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamise metoodikat
Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Mais eksporditi enim elektriseadmeid ning imporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta mais kaupade eksport 2% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 281 miljonit eurot, mis on 78 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem mais.
Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.