Uudis
Tule tööle
ANDMEANALÜÜTIK
Uudis
Noore statistiku preemia pälvis Jennifer-Chelsea Laanet
Sel aastal võitis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Jennifer-Chelsea Laanet, kes uuris oma magistritöös ümbritsevate inimeste ja keskkondade mõju õpilaste matemaatilisele identiteedile ning matemaatika õpitulemustele. Hindamiskomisjon tõstis võidutöö puhul esile olulise teemakäsitluse, värske vaatenurga ja praktilise väärtuse.
31
oktoober
Tule tööle
30
oktoober
Tule tööle
Uudis
Statistikakonverentsil tutvustatakse andmete visualiseerimise ajalugu
20. oktoobril tähistatakse juba kümnendat korda Euroopa statistikapäeva. Selle sissejuhatuseks kutsume sind reedel, 17. oktoobril kuulama Wilhelm Lexisele pühendatud konverentsi „150 aastat andmete visualiseerimist Tartus“. Saksa päritolu teadlane Lexis on jätnud oma jälje rahvastikustatistikasse, majandusteadusesse ning finants- ja kindlustusmatemaatikasse.
Uudis
Vabade ametikohtade arv oli kolmandas kvartalis suurem kui aasta varem
Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 190 vaba ametikohta, mida on 15% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 5000 inimese.
Uudis
Statistikaamet asub avaldama tööturu kiirstatistikat
Statistikaamet asub regulaarselt avaldama tööturu kiirstatistikat, et anda ülevaade, kuidas muutus töösuhete arv, palju neid alustati, peatati või lõpetati. Töötamise registri põhjal kogutud andmeanalüüsist on huvitatud sotsiaalministeerium ja töötukassa, et saada infot Eesti tööturu olukorrast ning energiakriisi mõjudest.
Uudis
Tööstustoodangu langus jätkus oktoobris
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris püsivhindades 5,8% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris – energeetikas 4,4%, töötlevas tööstuses 6,1% ning mäetööstuses 0,4%.
Uudis
Majandus langes hinnatõusu tõttu 2,4%
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.
Uudis
Jaekaubanduse müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 896 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 4%.
Blogi
Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat
Täna, 29. novembril toimuvad neljandad üle-eestilised annetamistalgud. Seda, kui helde annetaja on keskmine eestimaalane ja kui paljud meist teevad vabatahtlikku tööd, uuris lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.
Blogi
Kuidas on muutunud minu elukoha rahvastik? Analüüs ja kaart rahvastiku sündmustest kahe rahvaloenduse vahel
Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.
Uudis
Rahvaloendus. Noortel on rohkem terviseprobleeme kui 10 aastat tagasi
2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28%-l rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.
Uudis
Ehitusmaht vähenes kolmandas kvartalis
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 4%.
Uudis
Keskmise palga kasv aeglustus kolmandas kvartalis
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.
Uudis
Rahvaloendus. Kõige vähem on rahvastik muutunud Ida-Virumaal, kõige rohkem Läänemaal
2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.
Blogi
Rahvaloendus. 2% Eesti elanikest räägib kahte emakeelt
Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.