Uudis
Uudis
Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased 2024/2025. õppeaastal kokku 16,6 miljonit eurot maksutulu. Samal perioodil tõid eelneva õppeaasta välisvilistlased riigile tööjõumaksudena 7,5 miljonit eurot. Kokku on välisüliõpilased ja -vilistlased uuringuperioodil (2017–2025) toonud Eestile üle 317 miljoni euro maksutulu.
Uudis
Innovaatiliste ettevõtete osakaal Eestis aina kasvab
Statistikaameti andmetel tegeleb 65% Eesti ettevõtetest oma pakutavate toodete ja teenuste või äriprotsesside uuendamise ehk innovatsiooniga. Kõige innovaatilisemad on ettevõtjad finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side tegevusalal.
Uudis
Euroopa sotsiaaluuring alustab andmete kogumist Eestis, eriteemaks on ränne
Tartu Ülikool koostöös statistikaametiga alustab juunis Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumist Eestis. Euroopa sotsiaaluuringut viiakse Eestis läbi iga kahe aasta tagant alates 2004. aastast. Seekord uuritakse lisaks inimeste usaldusele, heaolule, hoiakutele ja väärtustele ka põhjalikumalt inimeste suhtumist sisserändesse.
Uudis
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Blogi
Peale pandeemiat liigume teisiti
Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?
Uudis
Palgakasvu tempo tõusis taas
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta esimeses kvartalis 1473 eurot. Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Uudis
Esimeses kvartalis vähenes ehitusmaht 7%
Statistikaameti andmete alusel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 7% vähem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes vähenes ehitusmaht 6%.
Uudis
Eelmisel aastal suurenes enim jõevähi ja kalamarja müük
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2020. aastal 1039 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 4 miljoni euro väärtuses. Kõige enam kasvas kalamarja turustamine, mida müüdi rekordilises koguses.
Uudis
Eesti elanikud tarbivad üha rohkem kodumaist liha
Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal 79% elanike poolt tarbitud lihast Eestis, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Hea on olukord veiseliha ja kehvem linnuliha osas.
Uudis
Aprillis oli tootjahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks puidutöötlemine
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 6,8%.
Uudis
Põllumajandust iseloomustab koondumine kontsernidesse ja osaajatöö
Statistikaameti 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel iseloomustab Eesti põllumajandustootmist koondumine ettevõttegruppidesse ehk kontsernidesse ning töötamine osaajaga ja teiste tegevuste kõrvalt.
Uudis
Töötute arv langes kvartaliga 1500 inimese võrra
Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 70,7%, tööhõive määr 65,7% ning töötuse määr 7,1%.
Uudis
Muuseumikülastuste arv langes aastaga üle kahe korra
Statistikaameti andmete alusel tegutses eelmisel aastal Eestis 175 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseume külastati veidi üle 1,7 miljoni korra, mis on 2019. aastaga võrreldes enam kui kaks korda vähem.
Uudis
Kaubavahetus kasvas esimeses kvartalis üle 10%
Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,3 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade eksport 13% ja import 14%.
Blogi
Mille peale kulutati mullu enim, millelt hoiti kokku?
Leibkonnaliige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 euro võrra vähem kui 2019. aastal. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo vaatas, kuidas erinesid leibkonnaliikme kulutused maakondade kaupa ning linnas ja maal elavate inimeste puhul.
Uudis
Kuu keskmine tulu suurenes taas, aga selle saajate arv vähenes
Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.