RAHVASTIKU- JA HARIDUSSTATISTIKA TEENUSEJUHT
Uus ärianalüüsi tööriist eesti.ee lehel on kõigile ettevõtjatele tasuta kättesaadav
Ettevõtjatel on nüüd võimalik saada põhjalikum ülevaade oma ettevõtte finantsandmetest. Statistikaameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös loodud ettevõtte elujõulisuse indeks koondab majandusaasta aruannete ja maksudeklaratsioonide alusel kogutud andmed eesti.ee lehele ühtselt kokku.
Statistikaamet alustab üle viie aasta taas leibkonna eelarve uuringut
Statistikaamet alustab detsembris üle viie aasta taas leibkonna eelarve uuringut, mille eesmärk on koguda andmeid Eesti elanike igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuringusse kaasatakse 10 000 leibkonda üle Eesti ja see kestab 2026. aasta lõpuni.
Kes on Eesti isad?
Head isadepäeva kõikidele Eesti isadele! Isadepäeva eel uuriti statistikaametilt palju kordi, mida on meil öelda Eesti isade kohta. Milline paistab Eesti isa statistiku pilgu läbi? Vaatasime andmetele otsa!
Töötute arv kolmandas kvartalis vähenes
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%.
Septembris peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui mullu
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta septembris majutusettevõtetes 288 000 turisti, keda oli 4% rohkem kui aasta varem samal kuul. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 5% rohkem kui mullu, Soome turistide arv vähenes viiendat kuud järjest.
Septembris kasvas kaupade eksport 4% ja import 6%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4%, ja import 6%. Teises ja kolmandas kvartalis väliskaubanduse kasv aeglustus.
Kes on Eesti isad?
Head isadepäeva kõikidele Eesti isadele! Isadepäeva eel uuriti statistikaametilt palju kordi, mida on meil öelda Eesti isade kohta. Milline paistab Eesti isa statistiku pilgu läbi? Vaatasime andmetele otsa!
Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% (parandatud 7.11 kell 10.20)
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad.
Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus suurenenud
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% ja absoluutses vaesuses 3,3% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,6 protsendipunkti võrra.
Septembris tootsid tööstusettevõtted 1,5% vähem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 4,8%, kuid kahanes energeetikas 18,5% ning töötlevas tööstuses 0,4%.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: septembriga võrreldes hinnad oktoobris ei tõusnud
Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks oktoobris võrreldes septembriga samaks. Mulluse oktoobriga võrreldes tõusis indeks 4,5%. Tegu on kiirhinnanguga, mis oktoobri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Eesti keskkonnakaubandust veavad taastuvenergia ja energiatõhusad lahendused
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2023. aastal 4,1 miljardi euroni. Keskkonnatoodete lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 3,9%.
SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9%
Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%.
Septembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta septembris 893 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%.
Tervise tõttu töötamise lõpetanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i kõrgeim
Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.